/nginx/o/2013/10/18/2554404t1ha9c2.jpg)
Tegu on uue meetodiga, kus ravimeid ja nanoosakesi saab suunata ning kinnitada üksnes kahjustunud piirkonda. Uurimisgrupi töös osalesid ka Tartu ülikooli teadlased, vahendas ERR-i teadusportaal Novaator.
Tegu on uue meetodiga, kus ravimeid ja nanoosakesi saab suunata ning kinnitada üksnes kahjustunud piirkonda. Uurimisgrupi töös osalesid ka Tartu ülikooli teadlased, vahendas ERR-i teadusportaal Novaator.
Tulemused avaldati ajakirjas Nature Communications. Sanford Burnham Prebyse meditsiiniuuringute instituudi professori Erkki Ruoslahti juhitud laboris leidsid teadurid Aman Mann ja Pablo Scodeller esimese molekuli, mis suudab ravimeid ja kontrastaineid vigastatud ajupiirkonda kanda.
«See peptiid süstitakse veeni, kus see liigub vereringe kaudu kehas ning jõudes vigastatud piirkonda, kinnitub sinna. See tähendab, et peptiidiga kaasa pandud ravimid jõuavad vigastuseni ja jäävad sinna. Ilma peptiidi abita uhutaks ravimid lihtsalt minema,» kirjeldas protsessi Pablo Scodeller, kes nüüd töötab Tartu ülikoolis.
Loe põhjalikku lugu SIIT.