L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuring: enamik antidepressante ei mõju noortele

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Uuring: enamik antidepressante ei mõju noortele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX/REUTERS

Autorid hoiatavad, et paljude turul levinud ravimite puhul ei ole kliiniline info siiski piisavalt kättesaadav ja tegelik mõju seetõttu ebaselge.

Miljardite dollariteni ulatuva väärtusega antidepressantide turul on konkurents tihe, aga hoolimata aastakümneid väldanud uurimis- ja arendustegevusest ei ole valdkond oma vastuolulisest mainest lahti saanud. Rahvusvaheline teadlaste meeskond võttis kokku kõik teadusartiklite andmebaasidest kättesaadavad ja elementaarsetele kvaliteedinõuetele vastavad uuringud, et teha metauuringus selgeks turul saada olevate ravimite tõhusus võrreldes platseeboga. Uuring avaldati briti juhtivas meditsiiniajakirjas The Lancet.

Kokku võrreldi uuringus 34 artikli tulemusi, mis olid üllatavad mitmel põhjusel. Esiteks tuli välja, et 14 uuritud antidepressantidest omas vaid üks patsientidele keskmise vanusega 9-18 aastat mõõdetavat positiivset mõju. Ainsaks toimivaks meeleravimiks osutus rahvusvaheliselt Prozaci ja Eestis Fluxi kaubamärgi all turustatav fluoksetiin. Teised uuritud antidepressandid ei omanud noorte depressiooni ravimisele võrreldes platseeboga täheldatavat mõju. Nortriptüliin, mida Eestis turustatakse kaubamärgi Noritren all, oli seejuures isegi vähemefektiivne kui platseebo. Kaubamärkide Alventa ja Efexor all turustatav venlafaksiin omab uuringu autorite hinnangul isegi enesetapumõtteid võimendavat mõju.

Lisaks antidepressantide tõhususe hindamisele pöörasid autorid tähelepanu ka metauuringu aluseks olnud artiklite usaldusväärsusele ja siit ilmnes teine märkimisväärne tähelepanek. Tuli välja, et 65 protsenti uuringutest olid ravimifirmade rahastatud. 29 protsendile anti kõrge, 59 protsendile keskmise ja vaid neljale uuringule ehk 12 protsendile madala kallutatuse riski hinnang. Autorite sõnul on tegemist tõsise vajakajäägiga, mis piirab tulemustest üldistuste tegemise võimalusi.

«Selliste valeandmete esitamise tagajärjel võib inimesteni jõudev ravi olla ohtlikum, aga samal ajal vähem efektiivne,» kirjutas artikli kommentaaris dr Jon Jureidini Adelaide'i ülikoolist Austraaliast. Ta lisas, et sellise andmekvaliteedi juures on alust küsida, kas antidepressandid on noortele üldse parem valik kui meditsiinilise sekkumise ärajätmine.

Märksõnad
Tagasi üles