:format(webp)/nginx/o/2016/06/28/5553805t1h15db.jpg)
Nanoosakesi on inimkeha sisemusest kujutiste saamiseks kasutatud juba enam kui 20 aastat, kuid kasutusel olevad ained pole piisavalt kontrastsed. Nii ongi Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlased välja töötamas raual põhinevat kontrastainet, mis on täpsem ja kehale omasem.
Uudist vahendas ERRi teadusportaal Novaator. cfDNA ehk rakuvaba DNA võimalik kasutamisest vähidiagnostikas võimaldab tuvastada, kas inimese kehas on kuskil vähirakke. Paraku ei ole cfDNA selektiivne ega ütle, milline see kasvaja on või kus ta kehas täpselt asub. Konkreetse kasvaja asukoha tuvastamiseks olekski hea kasutada magnetresonantstomograafia ehk MRT abi.
KBFI teadurid Liis Seinberg ja Jasper Adamson tegelevad nanoosakeste baasil niisuguse kontrastaine väljatöötamisega, mis aitab parandada MRT tundlikkust kontrastaine suhtes ja võimaldab nii tuvastada erinevaid haigusi, sealhulgas ka kasvajaid.
Loe põhjalikku lugu SIIT.