See on esimene kord kui näidatakse, et lisaks loomadele võivad ka taimed olla kas riskialtid või pigem ettevaatlikud.
Ka taimed viskavad kulli ja kirja: kuidas herned otsuseid teevad? (1)
1. juuli 2016, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujuta ette, et sinu ees on järgmine valik: kas saada 800 dollarit kohe kätte või kulli ja kirja visates kulli puhul 1000 dollarit. Enamik inimesi valiks siinkohal esimese variandi. Ometigi osutuks teine variant valituks juhul, kui viibiksime rahatult üksikul saarel ja kojusõit maksaks 900 dollarit. Nüüd avastasid teadlased, et samasuguseid otsuseid teevad ka herned. See on esimene kord kui näidatakse, et lisaks loomadele võivad ka taimed olla kas riskialtid või pigem ettevaatlikud. Oxfordi ja Iisraeli teadlaste tulemusi vahendas teadusajakiri Science ajakirjas Current Biology avaldatud tulemusi.
Ehkki taimed painduvad päikesevalguse poole ning reageerivad niiskusele, ei arvatud, et nad suudavad ka «strateegiliselt mõelda». Üldiselt riskivad inimesed ja loomad stabiilses olukorras vähem, eriti kui see puudutab toidu olemasolu ja kättesaadavust. Toidu vähenedes hakkavad isendid aga rohkem riskima. Nii näitavad laborieksperimendid, et nälgivad mesilased kipuvad mett otsima ka sealt, kus mett ei pruugi ollagi. Samuti näitavad katsed, et külmetavad laululinnud eelistasid kindlalt kolme seemet väljastava jaoti asemel sellist, mis andis kas kuus seemet või mitte midagi.
Näljased herned riskivad rohkem
Uurimaks, kas sama kehtib ka taimede puhul korraldasid teadlased hernestega mitmeid eksperimente. Hernetaimed kasvatati nii, et nende juured jagunesid kahe poti vahel. Kui ühes jäi toitainete hulk samaks, siis teises muudeti seda pidevalt. Kolme kuu järel mõõdeti herneste juuremassi ja nende juurte paigutust.
Selgus et, juurte asutus sõltus sellest, kui palju toitaineid herned said. Ühel hetkel oli hernestel valida kas toitainerikas pott või siis nende suhtes kõikuv pott. Ootuspäraselt kasvatasid herned enamiku oma juuri just esimeses potis.
Ometigi hakkasid herneste strateegiad muutuma siis, kui neil oli valida kõikuva toitainete tasemega poti ja püsivalt madala tasemega toitainete vahel. Teises potis oli tase nii madal, et kui herned kasvataks juuri vaid seal, tähendaks see taimede kärbumist. Sel juhul «viskasid herned üksiku saare valikuga sarnaselt kulli ja kirja», pannes juured kõikuvasse potti. Nii muutusid tavapäraselt ettevaatlikud taimed ekstreemsetes oludes riskialtimaks.
«Meie teada on see esimene kord, kui seda nähakse närvisüsteemita organismide puhul,» ütles uuringu kaasautor, Oxfordi ülikooli käitumisökoloog Alex Kacelnik ajakirjale Science. Ta lisas, et tulemusi ei tasuks tõlgendada nii nagu võiks taimede intelligentsust nüüd inimeste või loomade omaga võrrelda, küll aga suudavad nad erinevaid keskkonnatingimusi adekvaatselt tõlgendada ja selle kohaselt valikuid teha. Kuidas nad seda suudavad, teadlased veel ei tea.