/nginx/o/2016/06/27/5552087t1hc2cf.jpg)
Varem ei ole ükski kosmoselaev Jupiterile nii lähedale lennanud.
Hüpe tundmatusse: NASA jõuab nädala pärast Jupiterini (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011.aasta augustis saatis NASA Juno-nimelise kosmoselaeva Jupiteri poole teele. Juba nädala pärast jõuab Juno Maast 317 korda suuremale hiigelplaneedile. Juno ülesanne on Jupiteri saladused paljastada.
Jupiter
Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet ning Päikesest lugedes viies. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda ning see on Maast 317 korda suurem. Jupiter on gaasiline planeet, millel puudub tahke pind.
Missiooniga seoses on aga teadlastel palju hirme. Planeet pöörleb nii kiiresti, et selle gravitatsioon muudab taevakeha justkui hiiglaslikuks ragulkaks, mis endast kosmosepuru ja komeete eemale paiskab. Kõik, mis Jupiteri lähedale jõuab, muutub planeedi relvaks, rääkimata sellest, et Maaga võrreldes on planeedi radiatsioon rohkem kui 51.2 miljonit korda kõrgem. See kõik muudab Jupiteri kosmoselaevadele ohtlikuks.
NASA ekspertide sõnul on missiooni sõnum lihtne: minna sisse, koguda andmeid ning tulla ära nii kiiresti kui võimalik. Võtmekohaks on just orbiidile sisenemine, sest see on kõige ohtlikum osa.
Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet ning Päikesest lugedes viies. planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Roomlased panid sellele nime oma jumala Jupiteri järgi. Jupiter on gaasiline planeet, millel puudub tahke pind.
Vaata missiooni tutvustust siit: