/nginx/o/2014/01/20/2761472t1hb07b.jpg)
On juba ammu teada, et suurematelt taldrikutelt kipuvad inimesed rohkem sööma. Kas sama efekt kehtib aga ka baarides?
Kuidas mõjutab klaasi kuju ja suurus sinu joogiharjumusi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõepoolest. Hiljuti uurisid seda Cambridge'i ülikooli teadlased ning leidsid, et kui baarides serveeriti veini keskmisest suurematest klaasidest, ostsid kliendid üheksa protsenti rohkem veini. Müügitaktikat katsetati standardsetes, väikestes ja suurtes klaasides.
Põhjus võib peituda selles, et suures klaasis tundub tavaline veinihulk väiksem, nii võivad inimesed tunda, et nad tahavad rohkem veini. Pole ka võimatu, et inimestele meeldib suurematest klaasidest rohkem juua ja nii ostetakse veini ka rohkem.
Teisalt pole küsimus üksnes klaasi suuruses, sest varasemad uuringud on näidanud, et alkoholi tarbimist võib mõjutada ka klaasi kuju: eksperimendid näitasid, et kui võrrelda sirgeid ja ümaraid klaase, jõid inimesed sirgest klaasist 60% aeglasemini.
Arvatakse, et ümara klaasi puhul ei tunneta inimesed hästi ära, kui pool klaasi tühjaks saab. Huvitaval kombel kehtib aga see seaduspära vaid alkoholi puhul. Mittealkohoolsete jookide puhul jälgivad inimesed oma joomist tõenäoliselt vähem ja seal ei mängi klaasi ümarus ka rolli.
Kuigi neid tulemusi saaks ära kasutada rahva tervist silmas pidades, viitas teadusväljaande New Scientist kolumn tõsiasjale, et pärast eksperimenti, serveerib Cambridge’i uuringus osalenud baar veini nüüd vaid suurematest klaasidest.