/nginx/o/2013/09/05/2281627t1hd954.jpg)
Kõige vähem varieeruvust näeb pealinnadest Ecuadori pealinnas, kõige rohkem aga Reykjavikis.
Lihtne küsimus: miks on sel nädalal kõige valgemad ööd? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24 tunni jooksul teeb Maa oma telje ümber ringi, nii keerab pool maailma päeva jooksul mingiks ajaks Päikesele selja. Ometigi ei tähenda see 12 tundi pimedust ja 12 tundi valgust, vaid asi on veidike keerulisem.
Põhjus peitub selles, et Päikese ümber tiirleva Maa telg asub Päikese suhtes 23.4 kraadise nurga all. Seetõttu on põhja poolkeral kõige pikem päev 20. juunil ning võrdselt valged päev ja öö 22. septembril. Pärast seda hakkavad päevad lühemaks muutuma ning kõige vähem päevavalgust näeb 21. detsembril. 20 märtsiks on päevad ja ööd taaskord valguse mõttes sama pikad.
Sealjuures on aastaajati erinevused seda suuremad, mida kaugemal ekvaatorist asume. Pealinnadest on kõige sarnasemad päevad Ecuadoris asuvas Quitos, kus lühim päev kestab 12 tundi ja kuus minutit ning pikim päev 12 tundi ja kaheksa minutit. Vastupidise linna tiitli saab aga Islandi pealink Reykjavik, kus lühim päev kestab vaid neli tundi ja seitse minutit, pikim aga 21 tundi ja kaheksa minutit.
Enim näeb aga lühikeste ja pikkade päevade erinevust mõistagi poolustel, kus kord aastas võib kohata 24 tunnist päeva.