/nginx/o/2016/06/17/5518971t1h211d.png)
Postimehe lugeja sai mesilase käest nõelata ja tegi sellest elektronmikroskoobiga pildid.
Vaata, kuidas näeb lähedalt välja mesilase nõel (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põnevad pildid sai lugeja tänu sellele, et tööga seoses pääseb ta ligi ühele elektronmikroskoobile.
«Mul on neli mesitaru, mida tuleb aeg-ajalt hooldada ja mesilased kipuvad ikka nõelama, kui nende pesas torkida. Ükskord oli käepärast sobiv tops, kuhu nõel ära viskamise asemel sisse panna. Mitu päeva hiljem tegin lihtsalt huvi pärast elektronmikroskoobiga paar pilti, » rääkis lugeja.
/nginx/o/2016/06/17/5518963t1h07fe.png)
Mesilase astel
Mesilaste astel on kaitsevahend ja muneti. Astelt kasutavad mesilased enesekaitseks ja saagi ründamiseks. Astel toimib süstlana, mis viib saagi või ründaja kehasse mürki. Evolutsiooniliselt arenes nõelamine mesilastel selleks, et nad suudaksid suuremate loomade vastu võidelda. Nõelamise efektiivsus sõltub väljastatava mürgi kogusest, koostisest, astla suurusest ning nõelamise sügavusest. Osa mesilasi (olenevalt liigist) saab nõelata ainult ühe korra, sest ehkki astel jääb tema ohvri naha sisse, sureb mesilane ise hiljem suurte sisemiste vigastuste tõttu.