Indoneesias avastatud lõua ja hammaste jäänused viitavad taas, et saarel võisid tõesti elada «kääbikud».
10-aastase jahi tulemus: lõpuks leiti «kääbiku» sugulased (8)
Indoneesia saar Flores on müstiline paik. 2003. aastal avastasid arheoloogid sealt erakordselt pisikeste inimeste säilmed. Jäänuste põhjal hindasid teadlased tollaste inimeste pikkuseks alla 109 cm, mistõttu hakati neid kutsuma kääbikuteks. Ametlikult kutsutakse neid aga saare järgi homo floresiensis'teks.
Saladuseks jäi aga kääbikute päritolu ning selle üle vaidlevad teadlased siiani. Mõne teooria kohaselt võis see olla tänapäeva inimese esivanem, kes sündis lihtsalt kasvu pärssiva haigusega, teised usuvad aga, et tegu võis olla hoopis mõne eraldi liigiga. Sel nädalal avaldas Austraalias asuva Wollongongi ülikooli paleontoloogi Gerrit van den Berghi juhitud uurimisrühm aga ajakirjas Nature kaks artiklit, mis võivad «kääbikute» päritollu veidi selgust tuua.
Nimelt avastas kohalik tööline Indoneesias ligi 700 000 aasta vanuse purihamba, sellele järgnesid teisedki hambad ning lõpuks lõug. Leid oli tõeline triumf, sest pärast esimesi leide 2004. aastal otsisid teadlased uusi tükke terve kümnendi ja hakkasid oma lootust maha matma.
Mis mõned hambad ja ühe lõualuu nii oluliseks muudab? Vastus peitub nende omanikus. Erakordselt pisikene lõug ja hambad kuuluvad vähemalt ühele täiskasvanule ja kahele lapsele. Teadlased usuvad, et esimest korda maailmas võidi leida Homo floresiensis'e esivanemate jäänused. Tükid asusid varem leitud «kääbikutest» umbes 72 kilomeetri kaugusel.
Mõistagi jääb aga suur osa eksperte leiu osas skeptiliseks ja vajab veenmiseks teisigi fossiile. Van Bergh usub aga, et selles juba piisab: «Avastus aitab meil paremini mõista inimeste arengut ning aitab kahtlejaid veenda, et Homo floresiensis ei ole sama mis Homo sapiens.»