/nginx/o/2015/11/03/4656613t1hd241.jpg)
Selleks sisestatakse sigade embrüotesse inimrakud, uuringuid pärsib aga hirm, et rakud võivad rännata sigade ajudeni ning seekaudu loomi põhimõtteliselt muuta.
USA teadlased üritavad sigades inimorganeid kasvatada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalusi inimorganeid ise kasvatada otsitakse üle kogu maailma, sest neist on suur puudus. Nüüd üritab aga California teadlaste uurimisrühm kasvatada organeid sigade sees, vahendas BBC.
Sea embrüost eemaldatakse pankreas kõhunäärme loomise eest vastutav geen ning embrüosse pannakse asemele inimrakud. Seejärel hakkab embrüo sea emakas arenema ning teadlaste ennustuste kohaselt peaks nii sündima põrsas, kelle kõhus on inimese kõhunääre. «Teoreetiliselt peaks nii üles kasvama täiesti tavaline ja normaalne siga, ainult selle vahega, et tema kõhunääre moodustub sajaprotsendiliselt inimrakkudest ning seda kõhunääret saaks kasutada inimestele siirdamiseks,» ütles rühmas töötav bioloog Pablo Ross BBC-le.
Teoreetiliselt saaks sama tehnikaga hiljem luua ka teisi organeid nagu näiteks südameid, neere või maksasid. Siiski ei ole arstid veel kindlad, kui häid tulemusi see tehnika annab. Lisaks sellele on üleval veel hulk eetilisi küsimusi, mis on juba suure hulga eksperte muretsema pannud.
Eetilised küsimused
Mis juhtub näiteks siis kui inimrakud võivad jõuda sigade ajuni, omistades looma ajule inimlikke aspekte? Ehkki Ross ei pea seda väga tõenäoliseks, on just see peamine põhjus, miks praegu sigades inimorganite kasvatamise arendamisega veel ettevaatlikkusele manitsetakse. Kui on näha, et sigade ajud hakkavad liiga «inimlikuks» muutuma, siis eksperimendid lõpetatakse.
Inimrakkudega sigade embrüote loomisega tegeleb ka teisi uurimisrühmi, ent seni pole keegi lubanud sedasorti lootel sündida. Rohkem kui 28 päeva ei lasta embrüodel kasvada ka Rossi uurimisrühmas, vaid need eemaldatakse analüüsimiseks.
Lisaks inimrakkude «rändamisele» on sigades organite kasvatamisel veel teisigi takistusi, näiteks võivad nende kaudu inimestesse levida loomade viirused. Lisaks sellele võitlevad idee vastu loomakaitseorganisatsioonid, kelle sõnul võiks sigade asemel keskenduda hoopis viisidele, mis paneks suurema hulga inimesi tahtma oma organeid annetada. «Alles seejärel peaksime sigu kaaluma, aga ka siis peaks inimesed vähem liha sööma hakkama, et inimtegevuse tõttu kannatavate sigade arv ei suureneks,» selgitas loomakaitse aktivist Peter Stevenson BBC-le.
Kui kunagi jõutakse aga reaalsete tulemusteni, siis näeks protseduur välja nii, et näiteks maksasiirdamist ootava patsiendi rakud sisestatakse sea embrüosse ning nii saaks inimene põhimõtteliselt enda maksa tagasi, lihtsalt selle noorema ja tervema koopia. Siiski on see töö veel väga algusjärgus.