Keeleõppimine, teraapia ja rikaste lõbu: milline on tuleviku uni?

Tulevikus taandub küsimus sellele, kuidas saaksime uneaega muudeks asjadeks ära kasutada, ent ka välja puhata. Foto: Panther Media

Futuristid räägivad, missuguseks muutub uni järgmistel kümnenditel. 

Inimkond pole kunagi nii kaua elanud ja samas öö kohta nii vähe maganud. Suuresti on seda põhjustanud tehisliku valguse leiutamine, mis võimaldas pärast päikeseloojangut edasi toimetada. USA väljaanne Busines Insider vahendas tuntud futuristide Jack Uldrichi ja Thomas Frey vaateid selle kohta, milliseks võib uni tulevikus muutuda.  

2020 – 2029

Nutikate unega seotud koduseadmete ja kehamõõdikute levik suureneb plahvatuslikult, tänu millele saame palju uut infot, mõistmaks, kuidas uni meid mõjutab (praegu on selles vallas ikkagi veel hämmastavalt vähe selgust). «Kümnendi lõpuks on meie teadmisest inimgenoomist, mikrobioomidest ja ajust nii head, et suudame senisest palju efektiivsemalt magada,» ütles Ulrich.

2030 – 2039

Tehisintellekti, tehnoloogia arengu ning suuremate bioloogia-ja neuroloogia alaste teadmiste koosmõju viib selleni, et suudame luua mooduse, kuidas magada vähem ja efektiivsemalt.

2040 – 2049

Kümnend kulub eelmistel kümnenditel väljatöötatud lahenduste ja avastuste täiustamisele. Pole võimatu, et suudame und kontrollida juba sel viisil, et see parandaks ka meie õppimisvõimet. Põhiküsimuseks saab see, kuidas kasutada und nii, et saaksime vajaliku une, ent samal ajal suudaksime uneaeg oleks produktiivne.

Samal ajal usub Uldrich, et tulevikus hakkame kauem magama, sest tänu tehisintellektile, tööde automatiseerimisele ning eluea pikenemisele jääb meil lihtsalt rohkem aega magada.

2050 – …

Selleks ajaks on üldsegi küsimus selles, kes on inimene ja kust see piir tõmmata? Futuristid usuvad, et und hakatakse kohandama vastavalt inimese vajadustele ja omapäradele nii, et sellest võimalikult palju kasu saada. Pole võimatu, et und kasutatakse teraapiaks või hoopiski mõne uue keele õppimiseks. Või jõuame hoopis selleni, et suudame oma unenägusid jäädvustada.

Igal juhul ei ole unetuleviku üle arutamine üksnes lõbus ajaviide. Näiteks huvitub sõjavägi juba praegu lahendusest, mis aitaks sõdurite ja pilootide une vastu võidelda  – nii tegelevad selle küsimusega teadlased üle maailma. Frey võrdleb und arvuti taaskäivitamisega, selle vahega, et inimese «taaskäivitamine» kestab enamasti kauem ja umbes kaheksa tundi. «Kas me saaksime seda tulevikus kiiremini ja efektiivsemalt teha?»  küsib Frey.

Siiski usuvad Frey ja Uldrich mõlemad, et vähemalt alguses jääb nn efektiivselt magamine väga rikaste ja uuendusmeelsete lõbuks, samas annab see neile tõenäoliselt edumaa paljudes eluvaldkondades.

Loe põhjalikku lugu SIIT