/nginx/o/2015/01/30/3720919t1hbe85.jpg)
Sotsiaalteenuseid vajavate inimeste peal tehtud eksperimendid näitasid, et pisimadki muutused tõid paremad rahalised otsused.
Miks peaks riik inimestega manipuleerima? Vastus: paremad otsused (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aasta jooksul mõjutas rühm sotsiaalteadlasi ligi 100 000 ameeriklast, mõistagi toimus see valitsuse loal, kirjutab ajakiri Science. Sotsiaalteenuseid vajavad inimesed kaasati eksperimentidesse, kus osa said standardse teenuse, ent teiste peal katsetati uut lähenemist. Viimane toimis näiteks nii, et neile saadeti tähtaegade meeldetuletamiseks postkaart või siis muudeti ühe valiku tegemine lihtsamaks kui mõni teine. 15 eksperimendist 11 puhul osutus uus lähenemine edukamaks ning inimesed tegid paremaid otsuseid.
Idee informatsiooni esitamise viisi mõjust otsustele pole muidugi midagi uut, vastasel juhul ei oleks ju reklaami-ja turundusstrateegiatel mõtet. Sellest hoolimata pole aga sedalaadi mõju akadeemilises mõttes väga palju uuritud. 2010.aastal alustasid USA teadlased sotsiaalteenuste eksperimendiga ning selle asemel, et panna inimesi teatud toodet ostma, püstitasid nad eesmärgi veenda inimesi tegema paremaid otsuseid, mis tooks kaasa positiivseid tagajärgi pereelule, tervisele ja rahakotile.
Lihtne ja odav
Eksperimendid korraldati seitsmes USA osariigis, alustades maksude ja sotsiaaltoetustega seotud teenustest kuni alimentide maksmiseni välja. Näiteks tõi ajakiri välja Texase osariigi valitsuse programmi, mis peaks maandama vangistusega seotud rahalist katastroofi. Kuna vangidel ei ole sissetulekut, ei saa nad oma lapsi toetada ning satuvad võlgadesse Samal ajal kannatab ka kogu perekond. Ehkki seaduse järgi võib vangisoleku ajal lastele makstava raha alampiiri vähendada, tuleb selleks sisse anda eraldi avaldus – enamik vange sellega aga hakkama ei saa.
Eksperimendi käigus tuletati seda võimalust aga osadele vangidele meelde ning samuti saadeti neile osaliselt eeltäidetud avalduse blankett. Tulemused näitasid, et erikohtlemise osaks saanud vangide puhul tõusis maksete alandamise võimalust kasutanud inimeste arv 11%.
Positiivseid tulemusi näitasid ka enamik teisi eksperimente, ent nende puhul jäi efekt väiksemaks, muutes otsuseid paremale poole umbes 2 – 3 protsendi ulatuses.
«Arvestades seda, kui lihtne ja odav on neid väikeseid positiivseid tagajärgi toovaid muutuseid teha, on need tulemused muljetavaldavad,» ütles ajakirjale Science Toronto ülikoolis käitumist uuriv teadlane Dilip Soman. Nii on näiteks Texase programmis muutuste kulu ühe inimese kohta vaid 1.73 dollarit.
Sellest hoolimata leidub programmile ka kriitikuid, kelle sõnul muutub riik seekaudu lapsehoidjaks, kes üritab inimeste meelt kontrollida. Samal ajal võtavad aga teisedki riigid USA eksperimentidest eeskuju, näiteks Suurbritannia ja Kanada.