:format(webp)/nginx/o/2016/02/19/5064715t1h7407.jpg)
Inimese viljakust ja tõukarja arendamist uurivad teadlased teevad tihedalt koostööd.
Eesti teadlaste abiga käib tõuaretus geneetika abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti Maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.
«Katseklaasis kasvatatakse embrüoid tänapäeval rohkem kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid,» rääkis Jaakma.
Kunstviljastamises on suurim probleem see, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna kogu infot embrüo eluvõime kohta.
Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest «-oomika» tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta, milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.
Veiseembrüote katseklaasitootmine on juba praegu jõudmas igapäevapraktikasse. Praegu on käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.