:format(webp)/nginx/o/2011/03/16/539163t1h0ce9.jpg)
Depressiooni ja vaesuse vahel on varemgi seoseid leitud. Nüüd näitasid aga Duke ülikooli teadlased, kuidas halvem sotsiaalmajandusliku taust võib bioloogiat kontrollida.
Keerulisem kodu muudab depressiooniga seotud geenid aktiivsemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ajakirjas Molecular Psychiatry avaldatud uuring põhines kolme aasta jooksul tehtud vaatlustel, kus uuriti 132 11-15- aastast last. Teadlased vaatasid nende geneetika, aju ja käitumismustritega seotud aspekte. Lapsed pärinesid nii kõrge kui ka madala sotsiaal-majandusliku taustaga kodudest ja umbes poolte puhul oli nende peres varem depressiooni esinenud.
Analüüs näitas, et madalama sotsiaal-majandusliku taustaga kodudest pärit teismelistel mängisid depressiooniga seotud geenid rohkem rolli, eriti juhul, kui nende perekonnas oli varem depressiooni esinenud. Aju uuringud näitasid, et kui neile näidata hirmunud nägudega pilte, muutus neil teismelistel emotsioonidega seotud aju piirkond aktiivsemaks.
«See on üks esimesi uuringuid, mis näitab, et madal sotsiaal-majanduslik taust võib muuta seda, mismoodi geenid käituvad,» ütles uuringu juhtivautor Duke'i ülikooli järeldoktorant Johnna Swartz.
Madalam sotsiaal-majanduslik taust võib teismelist kujundada mitmeti. Sageli kaasnevad sellises keskkonnas kasvades kõrgem stressitase, sest kodus on pingelisem olukord ning pahatihti on sealt tulevatel lastel kõrgem risk olla alatoidetud ja sattuda pahuksisse alkoholi või suitsetamisega.
Uuringu autorid rõhutasid, et naid ei uurinud niivõrd depressiooni ja vaesuse seost, vaid sotsiaal-majanduslikku tausta laiemalt. Sealjuures ei kasvanud depressiooni risk üksnes ülima vaesuse korral, vaid juba veidi madalama sotsiaal-majandusliku tausta puhul.