Miks lastel lihtsad sõnad sassi lähevad?

Laste jaoks võib valik «jäätis või kook» tähendada hoopiski jäätist ja kooki mõlemat. Foto: Christine Daniloff/MIT

Lapsed ei pruugi «ja» ning «või» vahel erinevust näha.

«Magustoiduks on jäätis või kook,» annate oma lapsele enda arust selge valiku. Põnn ignoreerib valikut aga täielikult ning nõuab nii jäätist kui ka kooki. Kuigi vahel võib tegu olla ka jonniga, näitavad teadusuuringud, et laps ei pruugi «ja» ja «või» vahel lihtsalt vahet teha. Laps näeb seal hoopiski kutset jäätisele ja koogile mõlemale.

Miks see nii on? Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) ja Carletoni ülikooli teadlased korraldasid sellele küsimusele vastamiseks 3–6 aastaste laste hulgas eksperimendi. Selgunu oli mõnes mõttes paradoksaalnegi: laste peas toimub sõnade analüüsimisel keerulisem protsess kui varem arvasime. Ajakirjas Natural Language Semantics avaldatavad tulemused kinnitavad varasemaid uuringuid.  

Kuigi lapsed kasutavad sõnade ja lausete mõistmisel peaaegu sama tehnikat, mida täiskasvanud – lauseid hakatakse peas testima ja täpsema tähendusega lauseteks teisendama –, ei saa laste aju aru, et lause tähendus muutub, kui «ja» «võiga» asendada.

«See ei ole tegelikult suur erinevus, sest varem on arvatud, et lapsed erinevad lausete mõistmisel täiskasvanutest palju rohkem: meie näitasime aga, et tegelikult toimivad nad täpselt samamoodi ja see on ainukene väike erinevus,» ütles üks uuringu autoritest, MIT-i professor Danny Fox.

Peas käib lausete arvutamine 

Selleks, et täpselt aru saada, mida ikkagi täiskasvanud ja lapsed lausete mõistmisel teevad, kujutage ette järgmist olukorda. Koosolekule minnes jätate oma lauale 12 küpsist, tagasi tulles kuulete aga kolleegilt, et Mart sõi mõned küpsised ära. Oletame nüüd, et järele vaadates selgub, et Mart sõi tegelikult kõik küpsised ära. Kuigi lause «Mart sõi mõned küpsiseid ära» ei ole otseselt vale, tunduks täpsem öelda «Mart sõi kõik küpsised ära».

Selle hinnangu jaoks peab aga täiskasvanu oma peas lause loogikat ja selle alternatiive hindama. Mõneti on tegu kalkuleerimisega. Lause «Mart sõi mõned küpsised ära» nõuab kahte arvutust. Esiteks tuleb läbi mõelda võimalikud alternatiivid: mis juhtub siis kui «mõned» «kõigiga» asendada? Teine samm oleks aru saada, et nii saab lause tegelikult uue tähenduse ja mõistame, et lause «Mart sõi mõned küpsised ära» tähendus on tegelikkuses «Mart sõi ära mõned, aga mitte kõik küpsised.» Nii saame esialgsest lausest oma pähe uue, kindlama tähendusega lause. Muidugi toimub see protsess ajus väga kiiresti.

Et sama protsessi laste peal kontrollida, kaasasid teadlased oma eksperimenti 59 inglise keelt kõnelevat last ja 26 täiskasvanut. Osalistele esitati erinevaid lauseid koos piltidega ning küsiti, kas lause on pildi suhtes tõene või väär. Näiteks pandi laste ette pilt kolmest banaani või õuna hoidvast poisist koos lausega «Iga poiss hoiab banaani või õuna» ja küsiti siis, kas väide oli õige või vale.

Katsetest järeldasid teadlased, et ehkki laste peas toimuvad samamoodi «lausearvutused» ei näe nad  nad «jad» «võiga» asendades lause tähenduse muutust, vaid nende peas muutubki see kindlamaks.

Teadlased väidavad sedagi, et teiste keelte põhjal tehtud uuringud toetavad nende leide. Seda näitavad näiteks Austraalia põliskeele Walpiri ja Ameerika viipekeele põhjal tehtud analüüsid. Tulevikus korraldavad nad sama eksperimendi ka prantsuse ja jaapani keeles.