/nginx/o/2014/12/02/3573819t1haca2.jpg)
Eesti põlvkondade erinevusi mõjutab peamiselt ajalugu, uue põlvkonna väärtuseid kujundab aga pigem ülemaailmastumine.
Doktoritöö: nõukogude aja mõju hakkab igapäevaväärtustest kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii selgus homme kaitsmisele tulevast Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Francisco Martínezi doktoritööst «Wasted Legacies? Material Culture in Contemporary Estonia». Martínez uuris, kuidas erinevad ajaloolised tõekspidamised ja uuema põlvkonna arusaamad Eesti ajaloost.
Selleks analüüsis doktorant seda, kuidas on Eesti ühiskonda muutnud meie endi lähiajaloo tõlgendus. Tööst selgub, et põlvkondade erinevused on suures osas tekkinud minevikunarratiividest ning need mõjutavad meie väärtusloomet, avalikku diskursust ning ebavõrdsuse ja võimu struktuure. Uus põlvkond ei mäleta nõukogude aega ning on avatud ülemaailmsetele mõjudele. Selle tulemusena on nõukogude aja mõju inimeste igapäevastes väärtushinnangutes kaotamas oma võimu. Niinimetatud «vabaduse lapsed» on kasvanud maailmas, mida juhib globaliseerumine – nad peavad toime tulema laialt levinud tarbimiskultuuriga, ebakindlusega ja kiirelt muutuva tehnoloogiaga.
Kuna uus ühiskond sünnib vanast, siis tekib olukord, kus integratsioonipoliitika ei soosi postsotsialistlikust antiparadigmast loobumist, kuid see saavutatakse põlvkonna vahetamisega. Doktoritööst selgub, et põlvkonnavahetuse tõttu on postsotsialistlik antiparadigma juba hääbumas, sest noored ei otsi õigustusi minevikust ja konstrueerivad oma minapilti mitmekesisemalt.
Doktoritöö raames läbi viidud uurimus keskendub võrdlevatele empiirilistele uuringutele ja teooriate arendamisele. See näitab, et tänapäev moodustub uutest ja vanadest elementidest ning nendevahelistest suhetest. Postsotsialistlik muutus ei toonud endaga kaasa mitte ainult mitmekesise minevikuvaate hääbumise, vaid ka suurenenud ebavõrdsuse. Doktoritöö uurib alternatiivseid minevikuvaateid, et välja selgitada, kuidas inimeste ajalootajud tänapäeva Eestis erinevad.
Francisco Martínezi doktoritöö «Wasted Legacies? Material Culture in Contemporary Estonia / Kasutamata pärand? Materiaalne kultuur nüüdisaegses Eestis» juhendajad olid professor Patrick Laviolette Tallinna Ülikoolist ja vanemteadur Siobhan Kattago Tartu Ülikoolist.