/nginx/o/2014/01/10/2743454t1hdb56.jpg)
Põhjusteks peetakse suguhaigusi ja inimeste keerukamaks muutumist.
Miks inimesed monogaamseks muutusid? (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«…ja nad elasid õnnelikult kuni oma elupäevade lõpuni.» Ehkki muinasjutud kordavad meile pidevalt, et igaühe jaoks on kuskil keegi ja neid on enamasti üks, pole see alati nii olnud: polügaamia on peamiselt tänapäeva inimese leiutis ning meie kauged sugulased harrastavad siiani «mitmenaisepidamist». Praegune monogaamiakultuur on kestnud vaid viimased 1000 aastat.
75 miljonit aastat tagasi elasid esimesed inimeselaadsed olendid üldsegi üksinduses ja kokku saadi pelgalt paaritumise eesmärgil. Aegade möödudes muutusid esivanemad aga sotsiaalsemaks ja hakkasid koos elama. Kui tekkisid meile teadaolevad inimesed, tekkis ka monogaamia. Teised inimeste sugulased nagu šimpansid ja kääbusšimpansid harrastavad aga siiani polügaamiat. Miks aga inimesed teise tee valisid? Viimaste teooriate järgi peitub põhjus inimese ja tema järglaste tervises.
Kaitse suguhaiguste eest
Ajapikku muutusid kooselavate inimeste grupid üha suuremaks: kümnelistest seltskondadest said sajad ning nii hakkasid levima ka suguhaigused. Nii näitas hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud uuring.
Nimelt analüüsisid Kanada teadlased erinevaid paaritumismustreid ning avastasid, et mida suuremaks kogukonnad muutusid, seda enam hakkasid sinna tulema ka suguhaigused. Sellest järeldasid nad, et hirm suguhaiguse ees sundis inimesi partnerite suhtes valivamaks muutuma.
Uurimisrühm eeldab, et umbes 30-liikmelistes gruppides – sellised olid varaste aegade korilaste seltskonnad – põeti suguhaigused kiiresti läbi ja rahvastikku need eriti ei mõjutanud. Ühiskondade paiksemaks jäädes ning suuremaks muutudes said suguhaigused aga määravaks ja võisid põhjustada viljatust. Haiguste ravi mõistagi tollal ei tuntud. Et aga järglaste saamine on bioloogiline vajadus, sundis see isaseid monogaamsemaks muutuma.
Londoni ülikooli antropoloog Kit Opie seda aga ei usu. Pigem näeb ta monogaamia tekkepõhjuseid rikkuse pärandamises, sest abielu kaudu sai varasid perekonnas hoida. «See [suguhaigused] on muidugi huvitav teooria…aga monogaamia on abielusüsteem, mitte paaritumissüsteem,» ütles ta CNNile.
Londoni ülikooli teadlased usuvad sedagi, et kuna aegade jooksul muutus inimese aju suuremaks ja keerulisemaks, hakkasid imikud ka emadelt rohkem tähelepanu nõudma. See muutis aga osa emaseid isastele vähem kättesaadavamaks. Opie usub sedagi, et kuna isased tahtsid oma järglasi kaitsta, oli neil kasulik konkreetse lapse ja emase eest hoolitseda. Nii tekkisid paarid.
Siiski tõdeb Opie, et tänapäeval hakkame taas monogaamiast taas polügaamia poole liikuma. Või siis vähemalt «… ja nii elasid nad õnnelikult koos oma elupäevade lõpuni» fraasi kaotamise poole.