/nginx/o/2016/05/12/5372111t1h3847.jpg)
Nimede sassiajamise uuring näitas, et vead on kõike muud kui juhuslikud.
Miks kasutavad emad laste kutsumisel pigem koera kui kassi nime? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merike..ei Marili! Seda juhtub sageli. Tunned inimest küll hästi, vaatad talle otsa ja hakkad teda nimepidi kutsuma, ent suu avades kostab sealt hoopis teine nimi. Sel nädalal avaldatud teadustulemused näitavad aga, et väljaöeldud nimed on kõike muud kui juhuslikud.
Duke ülikooli teadlaste uuring näitas, et lähedaste inimeste puhul pärineb ka valesti öeldud nimi kelleltki lähedaselt. Nii kutsume sõpru teiste sõprade nimedega ja pereliikmeid teiste pereliikmete nimedega. Sealjuures ei tähenda see üksnes Triinu Taaviks hüüdmist, vaid last võidakse kogemata kutsuda ka koera nimega.
«See on tunnetuslik viga, mis näitab, keda me teatud suhtegruppidesse asetame,» ütles üks uuringu autoritest, Duke ülikooli psühholoogia ja neuroloogia professor David Rubin.
Nimede sassiajamise uurimiseks korraldas ta kolleegidega viis erinevat uuringut, mis hõlmasid kokku ligi 1700 inimest. Tulemused avaldati sel nädalal ajakirjas Memory and Cognition. Vabatahtlikelt uuriti, kui sageli on neid vale nimega kutsutud, kui lähedane selle inimesega oldi ning kuivõrd nad on ise teisi vale nimega kutsunud. Seejärel küsiti neilt veel täpsemaid küsimusi nii nimede kui ka olukordade kohta, kus nimi sassi aeti.
Huvitaval kombel kehtis aga lemmiklooma muster vaid koeraomanike puhul, sest kassiomanikud pereliikmeid lemmiklooma nimega ei kutsunud. «Kuigi mul on kassid ja ma armastan neid väga, näitab meie uuring, et inimestel ja koertel võib olla eriline suhe,» ütles teine uuringu autor, Duke ülikooli doktorant Samantha Deffler. Teisalt võib asi olla ka selles, et koerad reageerivad võrreldes kassidega oma nimedele rohkem, mistõttu võidakse koeranimesid lihtsalt sagedamini kasutada.
Uuringust selgus veel, et nimede segiajamist mõjutavad ka nende kõlalised sarnasused: kui nimi algab sarnaselt või riimub, aetakse seda sagedamini sassi. Inimeste endi välimus või iga seevastu rolli ei mänginud, nimesid ajasid segamini noored ja vanad hoolimata sellest, kas sassiaetavad olid sarnased või mitte.