Kuriteo iseloom mõjutab pealtvaatajate mälestusi roimarist

Püstol. Foto: Toomas Huik / Postimees

Uuring näitas, et mida stereotüüpsem kuritegu, seda tumedamat nahka roimarile omistatakse 

Pealtvaatajate tunnistuste täpsus või õigemini selle puudumine on avalikkust ehmatanud juba aastaid: tunnistajad eksivad mõrvari juuksevärvi puhulgi ning erineva rassi korral kipuvad pealtvaataja mälupildid hägustuma. Nüüd näitas aga Briti Columbia ülikooli uuring, et tunnistajate mälu võib mõjutada ka kuriteo viis ja eesmärk. 

Aprillis ajakirjas Social Psychological & Personality Science avaldatud tulemused näitasid, et pealtvaatajad mäletavad mustanahaliste kahtlusaluste nägusid paremini siis, kui tegu on avaliku tulistamisega. «Meie töö näitab, et pealtvaataja tunnistus sõltub suuresti sellest, missuguse kuriteoga on tegu. Näiteks sõidu ajal tulistamise juures – kuritegu, mida seostatakse enamasti mustanahaliste meestega – mäletasid pealtvaatajad kahtlusaluste nägusid märkimisväärselt halvemini,» ütles üks uuringu autoritest, professor Paul Davies. Seevastu valgetega seostatud kuritegude juures mäletasid tunnistajad mustanahaliste kahtlusaluste nägusid õigemini.

Mälu uurimiseks korraldasid Kanada teadlased eksperimendi, kus vabatahtlikele näidati kahte tüüpi kuriteo videosid. Mõlema video peategelane oli mõrvapaigast lahkuv mustanahaline mees. Ühel puhul oli tegu sarimõrva ja mitme ohvriga, teises videos kujutati aga sõidu ajal tulistamist. Sealjuures on varasemad uuringud näidanud, et autos tulistamist peetakse stereotüüpseks mustanahaliste kuriteoks, sarimõrva aga pigem valgete roimaks. Vabatahtlikud jagati nelja gruppi nii, et videot vaataks erinevast ja samast rassist inimesed.

Pärast video vaatamist näidati vabatahtlikele kahtlusaluste fotosid, mida oli kõikvõimalikul moel muudetud. Näiteks muudeti kahtlusaluse nahatooni, suurendati nina või huuli jne. Eesmärk oli muuta mõned fotod enam stereotüüpse mustanahalise inimese nägu meenutavaks ja teisi vähem. Põhjus on selles, et enim kiputakse kuritegusid omistama just väga stereotüüpse mustanahalise välimusega kahtlusalustele. Kokku saadi samast inimesest nii üle saja erineva foto. Ka anti vabatahtlikele ohvrite kohta erinevat infot, mõnel puhul olid ohvrid valged, mõnel puhul mustanahalised, vahel mehed, vahel naised. Uuringus osalejad pididki piltide pealt tuvastama inimese, kes meenutas neile kõige rohkem videos näidatud mõrvarit.

Tulemused näitasid, et kõige stereotüüpsemaid kahtlusaluseid «mäletasid» tunnistajad sõidu ajal tulistamise juures. Tunnistused olid vigasemad siis, kui ohvritena esitati valgeid või naissoost inimesi. Sarimõrva juures ohvrite rass või sugu rolli ei mänginud.

Uuring on oluline, sest ainuüksi USA-s selgub üha enam juhtumeid, kus just mustanahalisi mehi pealtvaatajate mälutrikkide pärast süütult vangi pannakse