/nginx/o/2016/05/13/5376491t1h3bc9.png)
Eksperimendid näitasid, et Botox halvas inimeste võimet teiste emotsioone mõista.
Kuidas Botoxi ajastu meie emotsioone mõjutab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna Botox teavad juba kõik, imesüst silendab nahka ja muudab meid nooremaks ja ilusamaks. Kui sellega just liiale ei lähe. Viimased uuringud näitavad aga, et Botox ei muuda üksnes meie nägusid, vaid ka meie emotsionaalset seisundit ja seda kuidas me teiste emotsioone mõistame. Sealjuures teistpidi kui võiks arvata: ehkki teiste inimeste nägusid pole muudetud, on just Botoxit süstinud inimesel keeruline emotsioone mõista. Põhjus peitub Botoxi võimes ajutiselt näolihaseid halvata. Üldlevinud teooria järgi peame näiteks näoilmete mõistmiseks need samad emotsioonid oma kehas esile kutsuma. Nii kipume naeratust nähes ka ise tahtmatult naeratama, seda ise adumata. Kui aga Botox meie näolihased lukustab, on neid emotsioone keeruline esile kutsuda.
Botoxi mõju hindamiseks pani Itaalia teadlane Jenny Baumeister kokku eksperimendi, kus ta hindas vabatahtlike võimeid emotsioone tajuda vahetult pärast Botoxi ravi saamist ning veel kaks nädalat hiljem. Samad testid korraldas ta ka kontrollgrupile, kes iluprotseduure ette ei võtnud. Botoxi mõju ilmnes nii emotsioonide ära tundmise õigsuse kui ka reaktsioonide kiiruse suhtes. Sealjuures ilmnes Botoxi negatiivne mõju eriti just vaevu äratuntavate näoilmete puhul. Suu kõrvuni naeratuse tundsid ära ka süstid saanud inimesed.
Uuringu autorite sõnul on see oluline leid seetõttu, et sageli saavad just raskemini äratuntavad emotsioonid suhtluses saatuslikuks. Edaspidi peavad nad oluliseks uurida ka Botoxi mõju emotsionaalsele mälule, sest teoreetiliselt võiks Botoxi negatiivset efekti kasutada posttraumaatilise stressi ja depressiooni ravis.