Uuring: suurest osast loomasöödast võiks söönuks saada miljard inimest (2)

Copy
Lambad lõunalauas. Pilt on illustreeriv.
Lambad lõunalauas. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Kui teravili ja muu loomasööt otse inimeste toidulauale viia, võiks selle arvelt söönuks saada miljard inimest, selgub esmaspäeval ajakirjas Nature Food avaldatud teadusuuringust.

Paljudele kariloomadele ja tehistingimustes peetavatele kaladele söödetakse tera- ja kaunvilju ning kalu, mida võiksid süüa ka inimesed. Soome teadlased uurisid, mis juhtuks, kui see loomadele kasvatatud toit jõuaks hoopis inimeste toidulauale.

Nad analüüsisid, millist sööta kasutatakse põllukultuuride ja kariloomade kasvatamisel ning vesiviljeluses üle maailma, samuti uurisid nad muid võimalikke toiduallikaid, mida loomasöödana kasutada saaks, sh mitmesuguseid kõrvalsaadusi ja tootmisprotsesside jääke.

Teadlased arvutasid lähtuvalt maailma looma- ja kalavarude kalorivajadusest välja, et muidu inimeste jaoks kõlbliku loomasööda toomine inimeste toidulauale võiks ülemaailmset toiduvaru suurendada 13 protsendi võrra. Valguvarud suureneksid 15 protsenti. «Sellest piisaks umbes miljardile inimesele,» ütles uuringu juhtivautor, Aalto ülikooli teadlane Vilma Sandstrom AFP-le.

Umbes 15 protsenti igal aastal tarbitavast enam kui kuuest miljardist tonnist loomasöödast võiksid inimesed kasutada otse. Ülemaailmselt koosneb 49 protsenti söödast vesiviljeluses, 68 protsenti linnukasvatuses ja 38 protsenti sealihatootmises toidust, mis on inimestele söödav.

Teadlased tegid ka kindlaks kergesti kättesaadavad alternatiivid, mis on söödavad vaid loomadele. Sinna hulka kuulusid põllukultuuride kõrvalsaadused nagu õled, lehed, destilleerimise ülejäägid, suhkrupeet, rapsiseemned ja puuvillaseemned, samuti loomsed kõrvalsaadused nagu liha ja kondijahu.

«Suur osa sellest jääb lihtsalt põllule või läheb raisku,» ütleb Sandstrom. «Neid ei ole tingimata võimalik kohe loomadele sööta, kuid see on üks võimalik kasutus.»

ÜRO peasekretär Antonio Gueterres hoiatas juulis, et Venemaa sissetung Ukrainasse koos pandeemia järelmõjudega võivad tekitada enneolematu üleilmse näljakriisi.

Lisaks ebamõistlikule kalorijaotusele, avaldab põllukultuuride kasvatamine loomasöödaks ka mõju keskkonnale ja kliimale. Ainuüksi lihatootmine moodustab üle 14 protsendi kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest ja põllumajandustootmises kasutatakse tänaseks enam kui kolme neljandikku Maa kättesaadavast mageveest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles