NEW SCIENTIST ⟩ USA teadlane lahendab botaanikateadmiste abil mõrvajuhtumeid

Ute Eberle
, New Scientist, kaasautor
Copy
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Foto: Pexels

Jane Bock kasvas üles oma vanemate talus Indiana osariigis. Seal armus ta taimedesse, kuid toona ei osanud ta arvatagi, et tema karjäär botaanikuna viib ta mõrvajuhtumeid lahendama. Ometi on tänaseks Boulderis asuvas Colorado ülikoolis töötav Bock kasutanud «kohtubotaanikat» umbes 100 kuriteojuhtumi lahendamiseks ning aidanud arendada taimeteaduse kasutamist politseijuurdlustes.

Milline teie esimene juhtum oli?

Ma lugesin kursust taimede anatoomiast ja nagu välk selgest taevast helistas mulle Ben Galloway. Ta ütles: «Ma töötan Denveris koroneri abina ja mul on küsimus – kui mul juhtumisi oleksid taimerakud kellegi mao sisemusest, kas te suudaksite mulle öelda, millised taimed võisid olla selle inimese viimases eines, enne kui ta tapeti?». Ohver oli noor naine, kes oli surnuks pussitatud ja Galloway palus mul tema mao sisu uurida. Ma ütlesin talle pikemalt mõtlemata ei, sest see haiseb, näeb ilmselt vastik välja ja ma olen botaanik ega ole niisuguste asjadega harjunud. Ta lubas mulle saata ettevalmistatud proovid, kui olen nõus neid oma mikroskoobi all uurima.

See mulle sobis. Mõtlesin, kuivõrd erilised on selleri ja pirni taoliste taimede rakud. Pärast veidikest lisatööd sain aru, et ohver oli enne oma surma söönud punaseid ube ja kapsast. Gallowayle oli see kasulik teadmine, sest ohvri viimane teadaolev eine oli olnud McDonald’sis. 1980. aastatel pakuti seal vaid hamburgereid ja friikartuleid. Minu leid vihjas, et ta oli siiski hiljem midagi veel söönud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles