K, 7.12.2022

Igas minutis kaob põlengute tõttu 16 jalgpalliväljaku jagu metsa

AFP/BNS
Igas minutis kaob põlengute tõttu 16 jalgpalliväljaku jagu metsa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Metsapõleng Portugalis.
Metsapõleng Portugalis. Foto: PATRICIA DE MELO MOREIRA /Scanpix

Kliimamuutusest tõuke saanud metsapõlengud hävitavad maailma metsi kaks korda rohkem kui 20 aasta eest, näitavad kolmapäeval avaldatud andmed, mille põhjal kaob igas minutis 16 jalgpalliväljaku jagu metsa.

Teadlased demonstreerivad detailselt, kuidas metsapõlengute ala on kahekümne aasta jooksul laienenud. Praegu levib aastas ligikaudu kolm miljonit hektarit – Belgia suurune lahmakas – metsa rohkem kui 2001. aastal.

Uuringute põhjal hävib enamik puudest põhjapoolkera parasvöötme metsades, mis asuvad Venemaal, Kanadas ja Alaskal ning on maakera suurimate süsinikutalletajate hulgas.

Marylandi ülikooli teadlased kaardistasid satelliidipiltide põhjal metsade kadumist, võttes arvesse ka alad, kus vana mets põletatakse maha, et kasvaks uus.

Neis tulekahjudes põleb maha kogu metsa puurinne või suurem osa sellest ning muutub pikaks ajaks metsa struktuur ja pinnase keemiline koostis.

Andmete põhjal oli 2021. aasta üks suuremate metsapõlengute aastatest sajandivahetusest saadik ning maailmas põles maha 9,3 miljonit hektarit metsa.

Tuleroaks langenud mets moodustab üle kolmandiku eelmisel aastal hävinud metsast, näitavad Global Forest Watchi ja World Resources Institute'i kogutud andmed.

«Metsapõlengud muutuvad hullemaks kogu maailmas,» ütles Global Forest Watchi teadusanalüütik James McCarthy.

Euroopa Liidu satelliidiseireteenistuse andmetel läheb 2022. aasta juba praeguse seisuga ajalukku kui rekordiline metsapõlengute aasta, sest jaanuarist alates on tuleroaks langenud ligi 660 000 hektari suurune ala.

Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis on maha põlenud kümnete tuhandete hektarite kaupa metsa.

Teadlaste sõnul on põlengute taga kliimamuutus, mis tingib pikad ja äärmuslikud kuumalained, mis muudavad metsa kuivaks ja kergestisüttivaks. Kuumalainete tõenäosus on viis korda suurem kui poolteist sajandit tagasi.

Ligikaudu 70 protsenti viimasel 20 aastal tules hävinud metsadest on kasvanud põhjapoolkera parasvöötmes, sest see piirkond soojeneb kiiremini kui ülejäänud planeet.

Venemaal hävis eelmisel aastal 5,4 miljonit hektarit metsa, mis on 31 protsenti rohkem kui 2020. aastal.

Tagasi üles