Laosest leitud 130 000 aasta vanune hammas võis kuuluda inimese kaugele sugulasele
18. mai 2022, 14:19
Ühest Laose koopast leitud lapse hammas võib olla vähemalt 130 000 aastat vana ning aidata varajase inimese sugulase – denislase - kohta rohkem teavet koguda, kirjutatakse teisipäeval ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringus.
Teadlased arvates tõestab avastus, et nüüdseks välja surnud denislased elasid muu hulgas ka Kagu-Aasia soojas troopikas. Neandertallaste sugulastest denislastest on seni veel vähe teada – alles 2010. aastal leiti Siberi koobastest selle varem tuvastamata inimrühma esindaja sõrmeluu.
Vaid Denissi koopast leitud sõrmeluud ja tarkusehammast kasutades eraldasid teadlased terve inimrühma genoomi. 2019. aastal leiti Tiibeti platoolt lõualuu, mis tõestas, et osa denislastest elas ka sealses piirkonnas.
Peale nende haruldaste fossiilide on denislased endast vähe jälgi jätnud – välja arvatud need, mis on jäänud inimese geenidesse. Jälgi homo sapiens'i ristumisest denislastega leiab praegustest Kagu-Aasia ja Okeaania populatsioonidest.
Austaalia ja Paapua Uus-Guinea pärismaalaste geenidest pärineb kuni viis protsenti muistsete liikide DNAst. Teadlased on järeldanud, et nende populatsioonide esivanemad segunesid denislastega Kagu-Aasias. Seni ei olnud aga nende kohalolust selles Aasia mandri osas mingit füüsilist tõestust, nagu leiud Siberis või Tiibeti mägedes, ütles Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse teadlane AFP-le.
Leiukoht avastati 2018. aastal Tam Pa Lingi koopa kõrval asuvas mäestikus, kust juba ajalooliste inimeste jäänuseid leitud on. Teadlaste sõnul paistis hammas kohe olevat inimhambale omase kujuga. Uuringust selgus, et hammas kuulus tõenäoliselt 3,5 kuni 8,5-aastasele tüdruklapsele.
Radiosüsinikumeetodil dateerimiseks on hammas aga liiga vana ning DNA on soojuse ja niiskuse tõttu halvasti säilinud, märkis paleoantropoloog ja uuringu kaasautor Fabrice Demeter. Hamba kuju analüüsimise tulemusena arvavad teadlased, et tõenäoliselt kuulus see denislasele, kes elas 164 000 kuni 131 000 aastat tagasi. Hamba sisestruktuur oli sarnane Tiibetist leitud denislase purihammastega. Kaasaegsete inimeste ja teiste liikide, kes elasid Indoneesias ja Filipiinidel, hammastest oli see selgelt eristatav.
«Soo saime tuvastada valkude abil ning samuti kinnitada selle seose teiste homo sapiens'i liikidega, ütles Demeter, kes on Kopenhaageni ülikooli teadlane. Kopenhaagenis on hammas ka praegu hoiul.
Hamba struktuuril olid sarnased omadused neandertallaste hammastega, kes olid denislastele geneetiliselt lähedased. Arvatakse, et need liigid lahknesid umbes 350 000 aastat tagasi. Järeldus, et tegu on denislasega, tehti seetõttu, et seni pole idast ühtegi neandertallase jälge leitud.
Demeteri jaoks näitab avastus, et denislased hõivasid selle osa Aasiast ja kohanesid erinevate keskkondadega, alatest külmadest kõrgustest kuni troopiliste kliimadeni, samas kui neandertallased tundusid pigem olnud spetsialiseerunud külmadele läänepoolsetele piirkondadele.
Seega võisid viimased denislased kohtuda ja suhelda kaasaegsete inimestega, kes edastasid oma geneetilise pärandi Kagu-Aasia kaasaegsetele populatsioonidele Pleistotseeni ajastul