Suve kuumim kassahitt tuleb otse kosmosest

Copy
Webbi teleskoobi pildistatud täht 2MASS J17554042+6551277.
Webbi teleskoobi pildistatud täht 2MASS J17554042+6551277. Foto: NASA

Pange end suviseks kassahitiks valmis: James Webbi kosmoseteleskoop toodab juuli keskpaigaks «vaatemängulisi värvipilte». Nimelt jõuavad rahva ette teleskoobi esimesed vaatlused, teatas projekti eest vastutav astronoom esmaspäeval.

Hubble’i järeltulija ongi viimased viis kuud oma instrumente selleks suureks paljastuseks ette valmistanud, kusjuures teadlased on sihilikult saladuses hoidnud, kuhu täpselt kaamerad suunatakse. «Tahame, et see oleks üllatus,» ütles Baltimore’i kosmoseteleskoobi teadusinstituudi teadlane Klaus Pontoppidan, lisades, et salatsemine oli osaliselt tingitud ka sellest, et esimesed sihtmärgid ei olnud veel kinnitatud.

Webbi meeskond on juba väljastanud rea kalibreerimise eesmärgil tehtud pilte tähtede väljadest, kuid uued fotod tehakse võtmepunktidest, mis peaksid inimkonnal aitama oma arusaamist Universumist süvendada, ütles Pontoppidan.

Fotod Suur Magalhãesi Pilvest, vasakul Spitzeri kosmoseteleskoobi pildistatu, paremal selgem James Webbi teleskoobi poolt üles võetud foto. 
Fotod Suur Magalhãesi Pilvest, vasakul Spitzeri kosmoseteleskoobi pildistatu, paremal selgem James Webbi teleskoobi poolt üles võetud foto. Foto: Postimees

Pildid tehakse kõigepealt infrapunaspektris ning hiljem värvitakse, et need oleks lihtsalt arusaadavad ka laiemale publikule.

Universumi esimeste galaktikate ja tähtede kiiratud valguse lainepikkus on paisuvat universumit läbides nihkunud infrapunaspektrisse. Webb peakski meile suutma tuua enneolematu selgusega vaate esimestest tähtedest ja galaktikatest, mis 13,5 miljardit aastat tagasi moodustusid. Missioonil uuritakse ka kaugeid eksoplaneete, nende päritolu, evolutsiooni ja püütakse määrata nende sobivust eluks.

Webb, mis eeldatavasti läheb NASA-le maksma ligi 10 miljardit dollarit, on üks kalleimaid teadusinstrumente, mis kunagi ehitatud. See on võrreldav Suure hadronite põrgutiga CERNis ja oma eelkäija Hubble’i teleskoobiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles