N, 26.05.2022

NEW SCIENTIST ⟩ Tapavad, söövad, hirmutavad - miljardil maailma koeral on looduskeskkonnale laastav mõju

Aisling Irwin
, New Scientist, kaasautor
Tapavad, söövad, hirmutavad - miljardil maailma koeral on looduskeskkonnale laastav mõju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ajal, mil loodus on enneolematu surve all, on aina rohkem tõendeid selle kohta, et koerad – nii kodused kui hulkuvad – tapavad, söövad ja hirmutavad teisi loomi, lisaks ka konkureerivad nendega.
Ajal, mil loodus on enneolematu surve all, on aina rohkem tõendeid selle kohta, et koerad – nii kodused kui hulkuvad – tapavad, söövad ja hirmutavad teisi loomi, lisaks ka konkureerivad nendega. Foto: Pexels

«See oli šokeeriv,» meenutab bioloog Galo Zapata-Ríos korda, kui ta oma kaameralõksudesse jäädvustatud kaadreid vaatas. Need olid paigaldatud 2000 km ulatuses metsadesse ja rohumaadele Ecuadoris Andide mäestikus ning pidid jäädvustama skunkide, ninakarude ja muude metsloomade liikumist. Selle asemel nägi Zapata-Ríos midagi ootamatut: «Seal oli niivõrd palju koeri, et otsustasin oma uurimisteemat vahetada,» ütleb ta.

Olukord pole niisugune ainult Andides: koerad on kõikjal. Nad elavad igal mandril välja arvatud Antarktikas - kõrgetes mägedes, troopilistes vihmametsades, saartel ja isegi looduskaitsealadel, mida pea puutumatuks peetakse. Koeri hinnatakse maailmas olevama ligi miljard, mis teeb neist maailma levinuima karnivoori. See arvutus pärineb küll 2013. aastast ja täna on neid kindlasti juba rohkem, ainuüksi Indias on neid lisandunud ligi 20 miljonit – kokku on neid seal umbes 80 miljonit – osaliselt 2001. aastal vastu võetud õigusaktide tõttu, millega keelati hulkuvate koerte ümberpaigutamine ja tapmine. Pandeemia ajal otsustasid ka rohkemad inimesed endale koerad võtta, sealhulgas Ühendkuningriigis, kus elab nüüdseks ligi 13 miljonit kodukoera.

Ajal, mil loodus on enneolematu surve all, on aina rohkem tõendeid selle kohta, et koerad – nii kodused kui hulkuvad – tapavad, söövad ja hirmutavad teisi loomi, lisaks ka konkureerivad nendega. Nad saastavad vooluveekogusid, väetavad liigselt maad ja ohustavad taimi. Nende mõju on niivõrd ulatuslik, et mõned ökoloogid nimetavad neid lausa invasiivseks võõrliigiks. Nad võivad küll meie parimad sõbrad olla, aga mõned inimesed on seisukohal, et peame neil «sabast kinni võtma».

Tagasi üles