NEW SCIENTIST ⟩ Kui me üksi maailma muuta ei suuda, siis kas see, mida me teeme, üldse loeb?

Inimesed tänaval. Pilt on illustreeriv. Foto: Ahn Young-joon

Oma eksistentsi väiksusest on lihtne heituda, kuid ometi võivad esmakordselt inimkonna ajaloos olla üksikisikute otsused olulisemad, kui kunagi varem, kirjutas New Scientisti kaasautor Joshua Howgego aasta eest.

Alustame suurest pildist: kui mõtiskled oma tähtsuse üle planeet Maal, räägivad arvud pigem sinu kahjuks.

Läheme ajas 2000 aastat tagasi. Planeedil oli vähem kui 200 miljonit inimest. Kui aga tööstusrevolutsioon 18. sajandil hoo sisse sai, tekkisid uued vahendid, millega ära toita palju rohkem inimesi ja ära hoida rohkem haigusi – aspektid, mis varasemalt meie arvu olid kontrolli all hoidnud. Meid hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja praeguseks on meid ligi 7,7 miljardit (artikkel avaldati 9. detsembril 2020. aastal). Täna oled sa lihtsalt üks mutrike suures masinavärgis rohkem kui kunagi varem.