Tonga vulkaanipurske rõhulaine jõudis maaülikooli mõõteseadmeteni
/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
17. jaanuar 2022, 12:01
/nginx/o/2022/01/17/14313300t1h02af.jpg)
Maakera teisel poolel asuva Tonga saarestiku läheduses toimunud veealuse vulkaanupurske lööklaine jättis Eesti maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse Tartumaal Järvseljal selge jälje.
Rõhulained märgati üle maailma. Eestis registreeriti rõhulaine 15. jaanuari õhtul kella kaheksa ja üheksa vahel, rääkis maaülikooli veebiväljaandele metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe.
SMEAR Estonia mõõtejaam, kus mõõdetakse lisaks metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastikmõjudele ning süsinikudünaamikale veel ka mitmeid meteoroloogilisi tunnuseid. Muu hulgas ka õhurõhku, mistõttu ei jäänud ka Tonga vulkaanipurse jaamas registreerimata.
«SMEAR Estonia jaama eeliseks on mõõta atmosfääritunnused kõrge sagedusega - 10 hertsiga, ehk kümme korda sekundis, mis ei ole tavaline meteojaama rõhuanduri sagedus,» lausus professor Noe. Jaama selline seadistus annab tema sõnul hea võimaluse purske analüüsimiseks.
«Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on kaetud suurema lainega,» selgitas Noe mõõtmistulemusi.
Noe selgitas, et inimene ei saa selle sagedusega heli kuulda. «Mõõtmise järel tekkinud joonisel on näha peamiselt kaks lainepikkust, lilla ja rohelise värviga markerid, mis tähendab, et kui inimene oleks võimeline sellise helisagedusega pauku või plahvatust kuulma, oleksime kuulnud vähemalt kolme pauku kõrgema helisagedusega ja pärast veel mõned paugud madalama helisagedusega,» selgitas maaülikooli professor. «Füüsikas on see fenomen tuntud Doppler-effektina, kus meie poole liikuv laine kõrgendab rõhku ehk heli ja kui ta möödas on, on heli taas madalam.»