VABADUSSÕJAST TÄNASENI ⟩ Ülevaade Eesti sõjaajaloost on huvitav lugemine kõigile ajaloohuvilisele
/nginx/o/2021/11/30/14231593t1hb7e2.jpg)
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses «Eesti sõjaajalugu» heidetakse pilk Eesti sõjaajaloole ja riigikaitse arengule Vabadussõjast tänapäevani.
See praeguseks juba sajandist pikem periood kätkeb nii oma riigi loomist ja ülesehitamist, riigi kaotust, okupatsioone, pikka anneksiooniaega kui ka iseseisvuse taastamist ja riigi taas ülesehitamist. Seda arengut on märkimisväärselt mõjutanud ja kujundanud sõjanduslik tegur alates Vabadussõjast, mis lõplikult kindlustas 1918. aastal välja kuulutatud Eesti riikliku iseseisvuse, kuni tänapäevani välja, mil meie riikliku iseolemise üks olulisemaid tagatisi on NATO liikmesus ja lõimitus Euroopa julgeolekusüsteemiga. Mõistagi ei saa mööda vaadata ka Teise maailmasõja mõjust ega punavõimu militaarsest jalajäljest meie ajaloos ning – mis veelgi tähtsam – rahuaegse riigikaitse ülesehitamisest sõdadevahelisel ajal ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis.
Temaatiliselt on raamat jagatud viide peatükki. Esimeses peatükis antakse terviklik ülevaade Eesti Vabadussõjast. Selles käsitletakse üksikasjalikult Vabadussõja taustasündmusi, periodiseeringut, sõjategevuse käiku ja tulemusi.
Teises peatükis keskendutakse Eesti Vabariigi ajale. Siin leiduvad ülevaated Eesti sõjaväest kui rahvusarmeest, tollasest riigikaitsepoliitikast, ohvitserkonnast, ohuhinnangust ja kaitseplaneerimisest ning rannikukaitsest ja piirikindlustustest.
Kolmandas peatükis analüüsitakse Eesti arengut Teise maailmasõja ajal. Sissejuhatavalt kirjeldatakse Eesti riigikaitse likvideerimist ja siinset territooriumi kui sõjatandri osa aastatel 1939–1941, seejärel Nõukogude-Saksa sõja sündmusi 1941. ja 1944. aastal ning Eesti territooriumi rolli Saksa rinde tagalana, käsitletakse eesti sõjaväelasi välisriikide, s.t Nõukogude Liidu, Saksa ja Soome relvajõududes.
Eesti NSV aega hõlmavas neljandas peatükis kirjeldatakse Baltikumi arengut külma sõja ajal, metsavendlust kui vastupanu osutamist okupatsioonirežiimile, punavõimu liiduvabariiklike sõjaväeasutuste (ja rahvusväeosade) tegevust ja okupatsiooniarmee kohaloleku mitmesuguseid aspekte. Eraldi alapeatükis antakse ülevaade eestlaste teenimisest NSV Liidu relvajõududes nii sõdurite kui ka ohvitseridena.
Koguteose viimases peatükis analüüsitakse Eesti riigikaitse arengut iseseisvuse taastamisest kuni tänapäevani. Selles käsitletakse rahvusvahelist olukorda iseseisvuse taastamise ajal, okupatsiooniarmee lahkumist, riigikaitsepoliitika ja liitlassuhete kujunemist ja kaitseväe taasloomise eripalgelist kulgu. Kõrvale ei jää ka Kaitseliidu taastamine ja tegevus, kaitseväe relvastuse ja varustuse küsimused ega Eesti kaitseväelaste osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Raamatus avaldatud käsitlused võtavad kokku senise teemakohase uurimistöö, kuid esitavad ka palju uut ja varem kasutamata arhiiviainest. Raamat on illustreeritud fotode, kaartide ja skeemidega, lisades on esitatud loetelu Eesti Vabariigi kaitseväe juhtidest aastatel 1918–1940 ning Eesti Vabariigi riigikaitse juhtidest aastatel 1991–2021.
Raamat on mõeldud kõige laiemale ajaloohuvilisele lugejaskonnale, sh kooliõpilastele.
Artikkel ilmus varem ajalehes Raamat.