Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

New Scientist ⟩ Selline näeb välja päev kliimaneutraalses maailmas aastal 2050

2050. aastaks on inimeste toidulaual taimse osakaal märgatavalt suurem, kui praegu. Tõenäoliselt saavad populaarsemaks ka vertikaalse põllumajanduse lahendused. FOTO: Anton Novoderezhkin

Kuigi ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) viimane raport ütles otse, kui vähe on inimkonnal aega üleminekuks puhtamale elukeskkonnale, on vaid vähesed lahti mõtestanud kliimamuutuste pidurdamiseks vajalikud muutused nii majanduses kui ka meie igapäevases elus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teiste hulgas on nii Ühendkuningriik, Euroopa Liit kui ka USA andnud välja lubaduse saavutada süsinikuneutraalsus juba järgneva kolme kümnendi jooksul. 11 riiki - Kanada, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Jaapan, Luksemburg, Uus-Meremaa, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia on nüüdseks selle eesmärgi seadusesse kirjutanud ning kavatsusest sama teha on märku andnud veel kümned riigid.

Kuid enamikul meist puudub nägemus selle kohta, milline saab olema igapäevane elu ühiskonnas, kus kasvuhoonegaaside netoheide on null ning milliseks kujudab emissioonivaba elu meie kodud, toidulaua, reisimisharjumused või maastikud. Suurbritannia valitsuse nõuniku ning kliimamuutuste komitee liikme Mike Thompsoni sõnul on säärane mõtteharjutus oluline. «Ma arvan, et me ilmselt ei tee seda piisavalt. See on tõesti kasulik asi, mida teha selleks, et võtta tulevikust ära hirm ja ning inimestes elevust tekitada,» ütleb ta.

Järgnev tekst on katse täita lõhe oleviku ning tuleviku vahel. 2050. aasta visualiseerimiseks vaatame seda läbi käesoleva sajandi 20. aastatel sündinud Isla silmade. Oma olemuselt on see lugu spekulatiivne – kuid seda on kujundanud ajakohased teadusuuringud, ekspertarvamused ja katsed.

Tagasi üles
Back