New Scientist ⟩ Kui andmebaasis on 2% elanikkonnast, on praktiliselt kõik inimesed maailmas tuvastatavad

Geeniandmete anonüümsus on habras. Pilt on illustreeriv. Foto: Handout .

Igale inimesele maailmas väljastatakse juba enne tema sündi unikaalne kood. Valitsused, kindlustusfirmad ja tegelikult kõik saavad seda koodi kasutada, et meid läbi elu katalogiseerida. See ei ole ulmekirjanduse düstoopia – see on lihtsalt geneetika.

Kuigi teie genoomis ei sisaldu otseselt teie nimi, aadress ega muu taoline tuvastatav teave, tähendab nn tarbijageneetika teenuste võidukäik, et neid detaile osatakse üha enam teie DNA-ga seostada. Kui see juhtub, on geenidžinn pudelist väljunud.

Sellegipoolest väidavad paljud geneetikafirmad ja teadlased jätkuvalt, et teie genoomi näol ei ole tegu isikuliselt tuvastatava teabega. Hoolimata sellest, et see sõna otseses mõttes identifitseerib teid. Näiteks on USAs mõne aasta eest tehtud eetiliste suuniste paranduses see väljamõeldis jätkuvalt sees ning see eirab mitut vastuväidet. Kas peaksime oma geneetilise anonüümsuse puudumise pärast muret tundma?