• Linnulaul lõõgastab ja rahustab.
  • Linnaparkide helipilt erineb nii liigirikkuse kui ka mürafooni poolest.
  • Interaktiivne kaart võimaldab parke võrrelda ja solistidega lähemalt tutvuda.

Eestlased on loodusrahvana alati rohelusest ning linnulaulust rahu ja rõõmutunnet leidnud. Kiire elutempoga linnainimesele pakuvad rohelust ja linnulaulu linnapargid. Mida soojemaks kevadilmad lähevad, seda valjemalt kõlab ka välikontserdisaalides koorilaul. Tutvustame laulukoori häälekamaid soliste ja selgitame välja kas mõnes pargis õnnestuks seda kontserti nautida ka ilma liiklusmüra saateta?

Lindistasime kahel järjestikusel kevadhommikul üles minuti jagu linnulaulu kümnes erinevas linnapargis. Eksperimendi eesmärk oli välja selgitada, kui suur on pealinna rohealade liigirikkus ja kuivõrd võimalik on üldse linnapargis mootorimürast pääseda. Mõningase üllatusena oli helipilt ja ka laulud parkides küllaltki erinevad.

Interaktiivse kaardilahenduse abil on kõigil võimalik ise ennast erinevate parkide pinkidele paigutada ja helipilte võrrelda. Kõige täpsema kogemuse saamiseks on soovitatav kasutada kõrvaklappe.

Linnud ja linnapargid

Linnaelanikele on pargid kohaks, kus lõõgastuda, nautida rohelust ja võtta maha linnaelu kiire tempo. Selle juurde võiks ju nautida ka linnulaulu ja kasutada võimalust jälgida mõnda toredat sulelist ja tema tegemisi. Kas aga lindudele on linnapargid sobivaks elukohaks? Ilmselt saame pargi sobivusest lindudele aimu kevadhommikuse linnukoori järgi – mida rohkem linnuliike laulmas kuuleme, seda mitmekesisem on tõenäoliselt ka sealne elukeskkond. Põõsad, väikese niitmiskoormusega rohualad, vanad puud – need loovad nii soodsa võimaluse toidu leidmiseks kui ka pesa ehitamiseks. Sellist olukorda me aga linnaparkides eriti sageli ei näe, pigem on linnapargid lageda madalaks pügatud muruga ja ilma põõsarindeta, kus lindudele toiduks olevaid putukaid eriti ei ela ning ka maapinnal või madalas taimestikus pesitsejatele varju ei ole. Sageli näemegi linnaparkides linde, kes pesitsevad kõrgemal puudel ja kes toiduotsingutel on piisavalt leidlikud või vähenõudlikud. Inimese poolt jäetakse prügi näol linnades piisavalt söödavat kraami näiteks hallvarestele ja künnivarestele. Ka kassidele või koertele õue pandud toit leiab mõnigi kord koha vareslase kõhus. Loomulikult oleks paljudele kenam näha vareste asemel musträstaid või punarindasid, aga kui loodus kusagile pressib, siis tuleb ta juba toiduahela kõigi lülidega.

Kuigi inimesele võib linnaparkide linnulaul olla looduse aseaine, siis laululindudele on seal elamine kindlasti paras väljakutse. Pidev linnamüra on midagi, mis mõjutab isegi lindude elurütmi. Teadlased on leidnud, et linnud alustavad linnades laulmist tunduvalt varem kui sama liigi puhul maal või looduses. Ning sellevõrra vähem võtavad nad ette päevaseid laulmisi. Nii et kes tahab linnapargis linnulaulu nautida, peab üsna varakult ärkama...


Kommentaarid (1)
Copy