Teadlased tegid uue piktide sümbolite dešifreerimise katse

Pikti sümbolitega kivi Foto: wikipedia.org.

Teadlased püüavad juba sajandi lahendada Šotimaalt avastatud kummaliste sümbolite, ornamentide ja joontega kiviplaatide mõistatust.

Arvatakse, et sõnumitega kiviplaadid valmistasid varakeskajal 4. – 9. sajandini Põhja-Šotimaal elanud pikti hõim, kirjutab BBC.

Pikti sümboleid ei ole suudetud seni dešifreerida.

Exeteri ülikooli professor Rob Lee ja ta meeskond uuris rohkem kui 200 kiviplaadil olevaid sümboleid.

Uurijad võtsid aluseks niinimetatud Shannoni entroopia esimese teoreemi. Selle järgi mäluta allikast ehk allikast, kus järgmisena tulev sümbol ei sõltu eelmisest sümbolist, tuleva koodisõna pikkus L saab olla võrdse pikkusega kodeeritud kujul, kuid ei saa olla koodisõnast lühem. Seega määrab entroopia sümboli koodisõna keskmise pikkuse.  

Nad jõudsid järeldusele, et piktide loodu puhul on pigem tegemist sõnade kui sümbolitega.

«See oli midagi sarnast kui leida inglisekeelne restoranimenüü, mis oleks ainus inglise keele kohta käiv allikas,» selgitas Lee.

Prantsuse lingvist Arnaud Fournet` esitas omapoolse arvamuse.

Fournet` uuris piktide sümboleid, kasutades kirjakeele reegleid.

«Neil sümbolitel on kindlasti mingi tähendus. Kuid raske on teha kindlaks, kas see oli oma ajastu tähtis informatsioon või lihtsalt kunstipärased sümbolid,» lisas prantslane.

Ta soovitas mõistatuse lahendamiseks võrrelda pikitide kirjutisi teiste antiikkeelsete kirjutiste ja sümbolitega.

Briti uurija Lee arvates on ta esialgne otsus õige, et tegemist on sõnadega, mitte sümbolitega. Lee rõhutas, et neil kivitahvlitel olev ei pruugi olla täiuslik ja detailne pikti keele näide.

«Nende sümbolite sõnavara on väga piiratud. See ei tähenda, et piktidel oli piiratud sõnavara,» lisas inglane.

Piktid  asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool. Esmamaining nende kohta pärineb 297. aastast pKr. Neljandal sajandil olid piktid Põhja-Šotimaal mõjukaimad hõimud.

Kümnendal sajandil sai piktide maa Alba kuningriigi osaks ja piktid sulandusid keldi taustaga šotlaste hulka.

Pikti keel on välja surnud ja omaaegsest kirikute-kloostrite kirjakultuurist hoolimata on sellest säilinud ainult mõned koha- ja isikunimed vanadel mälestusmärkidel ja kroonikates.

On tõenäoline, et piktid rääkisid lõunapoolsete keeltega suguluses olevaid keldi keeli, kuid on oletatud ka mittekeldi keelte kasutust.

Pikti pärandist annavad tunnistust Šotimaa kohanimed, mis algavad Aber-, Lhan-, Fin- või Pit- tüvedega.

Kuidas piktid end ise kutsusid, pole teada.

Nimetus «piktid» tuleneb ladina keelest ja viitab piktide värvitud nahale.

Iirimaa keldid kutsusid pikte nimega cruithne, mis tuleneb samast algsest tüvest kui «britid» ja tähendab algselt samuti kujundit või kaunistust.

Piktide kirjutisi on säilinud vähe, põhiline teave nende kohta pärineb arheoloogilistest allikatest ning teiste rahvaste kroonikatest. Piktide kujunemise ajalugu on ebaselge.